Kokkuvõte

Sellel aastal õppisime geograafias:

• kuidas valmistada õpimappi elektrooniliselt
• erinevaid loodusvööndeid
• kuidas lisada litsentse
• kuidas lisada RSS voogi

Mulle pakkus kõige rohkem huvi vihmametsa vöönd ja savannid, ning seal osas tegime Kahooti mis oli eriti huvitav. Muidu olid kõik teemad huvitavad, aga see pakkus kõige rohkem huvi.

 Sellisel kujul õppimappi koostada oli põnev ja huvitav. See oli teistmoodi ja tundus põnev. Kohati on elektroonilisel väga huvitav ja ka lihtsam tööd teha.Mulle meeldis väga selline õpimapi vormistus!

Vihmametsade loomad

Elin Luiv

KAHOOT -test

Kahoot testi tegime siis vihmametsa ja savanni kohta. Võrdlesime neid ja uurisime millised loomad seal elavad. Minu arvates oli töö üpriski lihtne, kuid küsimusi oli raske välja mõelda. Kuna me tegime seda tööd paaris oli see minu jaoks üpriski lihtne ja töö oli ilusti jaotatud.

Vahemeremaades kasvatatavad kultuurtaimed

Oma töös tegin ma juttu vahemeremaades kasvavates taimedest. Otsisin infot Lavendli, Hariliku mandlipuu, Kiivi, Sidrunipuu ja Pistaatsia kohta.




https://prezi.com/-tn3emogtpge/vahemeremaades-kasvatatavad-taimed/

Vahemeremaade taimestik

http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/

Parasvöötme rohtla

http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/

METSASUS JA PÕLLUMAJANDUSMAA OSAKAAL EUROOPAS PARASVÖÖTME METSAVÖÖNDIS

Allikas: The World Factbook (2011 a andmed)

Allikas: The World Factbook (2011 a andmed)

Põhja- Eutroopa on metsanduse osakaal suurem kui põllumaade osakaal. Lääne- Euroopas on põllumaade osakaal suurem kui metsanduse osakaal.

Metsasus maailma eri piikondades

Allikas: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2. osa, Avita 2005, lk 35

Aasias on metsade osatähtsus kõige suurem. Kõige väiksem on metsade osatähtsus Austraalia ja Okeaanias.

Parasvöötme okasmetsad

Okaspuud Põhja-Ameerikas

Põhjapõdra kohatumused

http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/

Tundrad

Tundra (alchemistclub.wikispaces.com)

http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/

Gröönimaa

https://www.thinglink.com/scene/763383175509442562

Töö koostasid K. Pallandi ja E. Luiv

Nuuk 

Polaaralade avastaja

Antarktika avastajad 

Mitme organisatsiooni uuringute järgi võib Antarktise esmanägemise 1820. jaotada kolme järgneva laevakapteni meeskonnale:

1. Fabian Gottlieb von Bellingshausenile (Avastas  27. jaanuar 1820)
2. Edward Bransfieldile (Avastas 30. jaanuar 1820)
3. Nathaniel Palmerile ( Umbes kümme kuud peale  Bellingshausenit)

Esimese dokumenteeritud maabumise Antarktisel sooritas John Davis 7. jaanuar 1821.

Arktika avastamine

Ametlikult peetakse esimesteks põhjapoolusele jõudjateks USA uurijaid Robert Edwin Pearyt ja Matthew Hensonit, kes väidetavalt jõudsid sinna eri ekspeditsioonidega 6. aprillil 1909. 

Jää- ja külmakõrb

Jää- ja külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. 

Jää- ja külmakorb
et.thmk.wikia.com

     

Jää- ja külmakõrbe tunnused:

1. Pooluste lähedal on aasta läbi külm
2. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena
3. Kogu aasta on maapind kaetud lume ja jääga
4. Esineb kaks aastaaega
5. Virmalised

blogmaailm.blogspot.com

maailmaloodus.blogspot.com

et.wikipedia.org